http://www.in.ee/ Innovatsiooniaasta 2009 In.ee Fri, 30 Jul 2010 12:05:03 +0000 http://in.ee et http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1848 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1848#com Fri, 30 Jul 2010 12:05:03 +0000 Marek Tammine IT, eesti http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1848   Teenuse protsess võiks olla järgmine: kasutaja soetab endale veebikeskkonna kaudu vajaliku koguse kütust. Kütusekogus broneeritakse müüja süsteemis ehk see on virtuaalselt müüdud. Kogused võivad olla ka suuremad ning kütuse kasutamine pikema aja peale jaotatud. Hetkel sellise vajaduse korral kogutakse kütust kanistritesse:). Ostetud kütust enam müüjale tagastada ei saa. Tankimiseks sõidab kasutaja vastavasse jaama. Sisestab ID-kaardi ja PIN-koodi ning tangib. Tangitud koguse võrra väheneb ka kasutajakontol olev kütusekogus.Teine võimalus on, et peale registreerimist veebikeskkonnas ei pea ostma kütust veebi kaudu vaid võib minna suvalisse süsteemiga liitunud tanklaketi tanklasse ning kasutades ID-kaarti tankida. Süsteem registreerib selle ning genereeritakse arve, mis saadetakse veebikeskkonda või e-mailile. Peale arve maksmist saadetakse e-tšekk. Nii veebist ostes kui ka ID-kaardiga tankimisel on kütus soodsam.Veebikeskkonna kaudu saaks jälgida oma tankimisi, arveid, tšekke ning miks mitte võimalus teha virtuaalse kütusega tehinguid teiste kasutajatega.Antud süsteemiga saaks tulevikus liita ka elektriautode laadimise teenuse müügi.  
[...] ]]>   Teenuse protsess võiks olla järgmine: kasutaja soetab endale veebikeskkonna kaudu vajaliku koguse kütust. Kütusekogus broneeritakse müüja süsteemis ehk see on virtuaalselt müüdud. Kogused võivad olla ka suuremad ning kütuse kasutamine pikema aja peale jaotatud. Hetkel sellise vajaduse korral kogutakse kütust kanistritesse:). Ostetud kütust enam müüjale tagastada ei saa. Tankimiseks sõidab kasutaja vastavasse jaama. Sisestab ID-kaardi ja PIN-koodi ning tangib. Tangitud koguse võrra väheneb ka kasutajakontol olev kütusekogus.Teine võimalus on, et peale registreerimist veebikeskkonnas ei pea ostma kütust veebi kaudu vaid võib minna suvalisse süsteemiga liitunud tanklaketi tanklasse ning kasutades ID-kaarti tankida. Süsteem registreerib selle ning genereeritakse arve, mis saadetakse veebikeskkonda või e-mailile. Peale arve maksmist saadetakse e-tšekk. Nii veebist ostes kui ka ID-kaardiga tankimisel on kütus soodsam.Veebikeskkonna kaudu saaks jälgida oma tankimisi, arveid, tšekke ning miks mitte võimalus teha virtuaalse kütusega tehinguid teiste kasutajatega.Antud süsteemiga saaks tulevikus liita ka elektriautode laadimise teenuse müügi.  
]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1847 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1847#com Wed, 28 Jul 2010 21:05:03 +0000 Kalev Essenson liiklus http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1847 Soovi korral on enamik surmalõkse passiivsete meetmete abil välditavad
http://nufffrespect.whynotnews.eu/ Mõned metoodilised juhised surmalõksude vältimiseks [...] ]]> Soovi korral on enamik surmalõkse passiivsete meetmete abil välditavad
http://nufffrespect.whynotnews.eu/ Mõned metoodilised juhised surmalõksude vältimiseks ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1846 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1846#com Wed, 28 Jul 2010 18:59:17 +0000 Kalev Essenson http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1846 Las kingaostja asetab oma jala skannerile ja skannib/saadab selle kujutise netipoele. Jala kujutis võimaldab määrata peale suuruse ka kinga liistu sobivuse sellele jalale. lisaks võib saata ka jalalaba kõrguse.
see jala skanneerimine on võimalik varjant kuid see on ebamugav,skanneri klaasile ei ole soovitav panna rasvaseid asju skaneerimise valgus praeb selle rasva klaasi külge kinni ja siis puhastad nii et seda nägu..... [...] ]]> Las kingaostja asetab oma jala skannerile ja skannib/saadab selle kujutise netipoele. Jala kujutis võimaldab määrata peale suuruse ka kinga liistu sobivuse sellele jalale. lisaks võib saata ka jalalaba kõrguse.
see jala skanneerimine on võimalik varjant kuid see on ebamugav,skanneri klaasile ei ole soovitav panna rasvaseid asju skaneerimise valgus praeb selle rasva klaasi külge kinni ja siis puhastad nii et seda nägu..... ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1842 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1842#com Mon, 19 Jul 2010 15:05:03 +0000 Martin Jarimi Кasulik,kõikidele,ettevõtjatele,IT,reklaam http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1842   htttp://www.refer.ee Tegevusala Pakume ettevõtetele tugiteenuseid strateegia arendamiseks.Kasutades Saas mudelit, aitame kiiresti luua ning arendada äritegevust. Funktsioonide kompleks Anname võimaluse pakkuda teenuseid ja müüa kaupa, kasutades selleks foto-, audio- ja videoformaate. Nii saate end internetis ööpäevaringselt reklaamida ja seda ilma suuremate kulutusteta.  
http://beforeitsnews.com/story/113/053/US_Navy_Insider_Kay_Griggs_On_How_The_Elite_Manipulate_Through_Sexual_Blackmail.html Meetodid karjääriredelil edenemiseks [...] ]]>   htttp://www.refer.ee Tegevusala Pakume ettevõtetele tugiteenuseid strateegia arendamiseks.Kasutades Saas mudelit, aitame kiiresti luua ning arendada äritegevust. Funktsioonide kompleks Anname võimaluse pakkuda teenuseid ja müüa kaupa, kasutades selleks foto-, audio- ja videoformaate. Nii saate end internetis ööpäevaringselt reklaamida ja seda ilma suuremate kulutusteta.  
http://beforeitsnews.com/story/113/053/US_Navy_Insider_Kay_Griggs_On_How_The_Elite_Manipulate_Through_Sexual_Blackmail.html Meetodid karjääriredelil edenemiseks ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1840 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1840#com Fri, 16 Jul 2010 13:05:04 +0000 Krister Viirsaar liiklus, autod, märgid, avarii http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1840 Terved regioonid on vaja võtta kätte ja uuesti läbi mõelda, tänavad on muutunud läbi aegade väga palju.
http://web.archive.org/web/20050706024541/http://www.tackamarks.freeservers.com/ - liiklusmärkide kasutusvõimaluste laiendamisest [...] ]]> Terved regioonid on vaja võtta kätte ja uuesti läbi mõelda, tänavad on muutunud läbi aegade väga palju.
http://web.archive.org/web/20050706024541/http://www.tackamarks.freeservers.com/ - liiklusmärkide kasutusvõimaluste laiendamisest ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1839 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1839#com Fri, 18 Jun 2010 07:44:54 +0000 riho orav http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1839 ...linnades ja muudes asulates kohtame ikka ja jälle kaarti uurivat turisti(te), kes on teelt eksinud  ...siit mõte..kas ei võiks panna üles sellised GPS automaadid kus turist saaks vajadusel sisestada oma asukoht ja oma sihtkoht ning nupuvajutusega kuvatakse temale tema soovitud teekond....vajadusel võiks saada ka selle välja printida mõistliku tasu eest....
Väidetav Tulnukate sõnum Maalastele: http://beforeitsnews.com/news/82/184/Alien_Message_To_Earth.html Kas keegi viitsiks korralikult ära tõlkida? Juhul, kui tegu peaks olema järjekordse võltsinguga, on tegijad vähemasti oma ala suured spetsialistid. [...] ]]> ...linnades ja muudes asulates kohtame ikka ja jälle kaarti uurivat turisti(te), kes on teelt eksinud  ...siit mõte..kas ei võiks panna üles sellised GPS automaadid kus turist saaks vajadusel sisestada oma asukoht ja oma sihtkoht ning nupuvajutusega kuvatakse temale tema soovitud teekond....vajadusel võiks saada ka selle välja printida mõistliku tasu eest....
Väidetav Tulnukate sõnum Maalastele: http://beforeitsnews.com/news/82/184/Alien_Message_To_Earth.html Kas keegi viitsiks korralikult ära tõlkida? Juhul, kui tegu peaks olema järjekordse võltsinguga, on tegijad vähemasti oma ala suured spetsialistid. ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1837 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1837#com Fri, 28 May 2010 16:05:04 +0000 Märt kilekott, riidest kott, poekott, keskkond http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1837 Korduvkasutatavad riidest poekotid. Poest saab osta pruugitud riidest kotte. Kottide hind on pisut madalam kui uute kottide oma. Lisaks on poes riidest kottide "kokkuostupunkt". Inimesed saavad rahuliku südamega osta kuitahes palju riidest kotte ja kuu lõpus ebavajalikud kotid tagasi tuua ning neile tagastatakse osa tasutud summast (tagatisraha). Kotid vaadatakse üle ja saadetakse vajadusel pessu. Hiljem jõuavad samad kotid uuesti letti ja neid saab taas osta. Samas jääksid alles kilekotid ja uued riidest kotid. Kes ei soovi pruugitud kotte kasutada, selle elu ei muutu. Erinevalt kilekottidest ei juhtu riidest kotiga mõne poes käiguga midagi ja neid saab edukalt korduvalt kasutada. Antud lahenduse korral ei pea regulaarselt taskud punnis korduvkasutatavat kotti kaasas kandma ning lihtsam on teha valikut riidest koti kasuks. 
Et ;mahetoodetest; kasetohust/õlgedest /kõrkjast kotid samuti vitstest korvid.jne. ------------- Et võib-olla saaks kuidagi,(näiteks töödeldud kartulikoortest,lehtedest) ka midagi teha aga kes tagab ,et nii rohkem ei mürgitata. Lihtsamakt elada ja ei olegi palju leiutada vaja. [...] ]]> Korduvkasutatavad riidest poekotid. Poest saab osta pruugitud riidest kotte. Kottide hind on pisut madalam kui uute kottide oma. Lisaks on poes riidest kottide "kokkuostupunkt". Inimesed saavad rahuliku südamega osta kuitahes palju riidest kotte ja kuu lõpus ebavajalikud kotid tagasi tuua ning neile tagastatakse osa tasutud summast (tagatisraha). Kotid vaadatakse üle ja saadetakse vajadusel pessu. Hiljem jõuavad samad kotid uuesti letti ja neid saab taas osta. Samas jääksid alles kilekotid ja uued riidest kotid. Kes ei soovi pruugitud kotte kasutada, selle elu ei muutu. Erinevalt kilekottidest ei juhtu riidest kotiga mõne poes käiguga midagi ja neid saab edukalt korduvalt kasutada. Antud lahenduse korral ei pea regulaarselt taskud punnis korduvkasutatavat kotti kaasas kandma ning lihtsam on teha valikut riidest koti kasuks. 
Et ;mahetoodetest; kasetohust/õlgedest /kõrkjast kotid samuti vitstest korvid.jne. ------------- Et võib-olla saaks kuidagi,(näiteks töödeldud kartulikoortest,lehtedest) ka midagi teha aga kes tagab ,et nii rohkem ei mürgitata. Lihtsamakt elada ja ei olegi palju leiutada vaja. ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1834 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1834#com Tue, 18 May 2010 17:05:04 +0000 olesija roos kingad, e-pood, proovimine http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1834 Kingamüügil on meessugu Teil kahe silma vahele jäänud. Eeldan, et pea pooled kingakandjad on siiski mehed. Nimetatud diskrimineerimise kõrvaldamine tõstaks kindlasti käivet.
http://www.guardian.co.uk/world/video/2010/jul/25/julian-assange-wikileaks-interview-warlogs?intcmp=239 Lahendus otsib lahendusi [...] ]]> Kingamüügil on meessugu Teil kahe silma vahele jäänud. Eeldan, et pea pooled kingakandjad on siiski mehed. Nimetatud diskrimineerimise kõrvaldamine tõstaks kindlasti käivet.
http://www.guardian.co.uk/world/video/2010/jul/25/julian-assange-wikileaks-interview-warlogs?intcmp=239 Lahendus otsib lahendusi ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1832 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1832#com Mon, 17 May 2010 00:34:53 +0000 Joel Miidla http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1832 Oma visioon vidinast oleks selline, et asi oleks odav pisike vidinas nagu USB pulgad isegi. Poleks vaja ei dvd mängijaid ega midagi.
Üks vana raadio on endale ise tegevuse leidnud, vanade lugude taasesitamiseks pole tal isegi toitevoolu tarvis. http://news.stv.tv/scotland/tayside/181127-radio-ghost-mystery-at-former-raf-station/ [...] ]]> Oma visioon vidinast oleks selline, et asi oleks odav pisike vidinas nagu USB pulgad isegi. Poleks vaja ei dvd mängijaid ega midagi.
Üks vana raadio on endale ise tegevuse leidnud, vanade lugude taasesitamiseks pole tal isegi toitevoolu tarvis. http://news.stv.tv/scotland/tayside/181127-radio-ghost-mystery-at-former-raf-station/ ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1831 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1831#com Fri, 07 May 2010 13:05:03 +0000 Kristjan Lauge ID kaart,auto,IT,turvalisus http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1831 Tere. Miks ei võiks kasutada ID kaarti auto võtmena? Tehnoloogia on põhimõtteliselt olemas. Sellega saaks politsei tuvastada kes oli roolis või kui keegi annab ID kaardi kellegi teise kasutusse,siis on tema ka vastutaja. Kaoks ära juhtimisõiguseta isikute poolt tehtavad avariid,sest kui juhtimisõigus puudub,siis autot käivitada ei saa. Lisaks saaks teha kindlustuse individuaalseks. Praegu on kindlustus vanuse põhjal, aga kui üks 19 aastane on sõitnud 100 000 kilomeetrit ja teine sama vana 5000 km näiteks,siis ei tohiks nad ju sama palju maksta. Loomulikult peaks auto õige kaardi '''ra tundma'',aga praegugi on paljudes autodes kasutusel kaardid mitte võtmed ehk siis ka see probleem on juba lahendatud. Mugavuse pärast ei peaks ka muretsema,sest isikuttõendav dokument peab nagunii kaasas olema.
Samad ohud aga veidi teise kandi pealt on toodud: http://www.prisonplanet.com/ibm-wants-to-control-your-car.html [...] ]]> Tere. Miks ei võiks kasutada ID kaarti auto võtmena? Tehnoloogia on põhimõtteliselt olemas. Sellega saaks politsei tuvastada kes oli roolis või kui keegi annab ID kaardi kellegi teise kasutusse,siis on tema ka vastutaja. Kaoks ära juhtimisõiguseta isikute poolt tehtavad avariid,sest kui juhtimisõigus puudub,siis autot käivitada ei saa. Lisaks saaks teha kindlustuse individuaalseks. Praegu on kindlustus vanuse põhjal, aga kui üks 19 aastane on sõitnud 100 000 kilomeetrit ja teine sama vana 5000 km näiteks,siis ei tohiks nad ju sama palju maksta. Loomulikult peaks auto õige kaardi '''ra tundma'',aga praegugi on paljudes autodes kasutusel kaardid mitte võtmed ehk siis ka see probleem on juba lahendatud. Mugavuse pärast ei peaks ka muretsema,sest isikuttõendav dokument peab nagunii kaasas olema.
Samad ohud aga veidi teise kandi pealt on toodud: http://www.prisonplanet.com/ibm-wants-to-control-your-car.html ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1829 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1829#com Thu, 29 Apr 2010 21:05:04 +0000 Rainer Lootmäe toitlustus http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1829 krisnad vist küpsetasid kanepi kooke, on selline kõlakas lahti lastud, kalev toodab likööri komme, teatavate lihade praadimiseks kasutatakse veini teemat ennast tasub täitsa arendada....
Üleilmse ja tsentraliseeritud toiduga sodimise tõttu on ka meil varsti nälg majas: http://www.infowars.com/food-and-depopulation-international-takeover-by-the-un/ [...] ]]> krisnad vist küpsetasid kanepi kooke, on selline kõlakas lahti lastud, kalev toodab likööri komme, teatavate lihade praadimiseks kasutatakse veini teemat ennast tasub täitsa arendada....
Üleilmse ja tsentraliseeritud toiduga sodimise tõttu on ka meil varsti nälg majas: http://www.infowars.com/food-and-depopulation-international-takeover-by-the-un/ ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1827 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1827#com Thu, 22 Apr 2010 14:05:04 +0000 Indrek Tukmann Hambaravi, noored http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1827 Eestis on laste ja noorte hambaravi tasuta, kuid seda võimalust võiks vabalt pikendada näiteks 25..30 eluaastani. Muidugi juhul, kui inimene ise hoolib oma (hammaste) tervisest. Ehk riiklik tervisekindlustus võiks maksta kinni 5..10 aastat peale täisikka jõudmist noorte hambaravi. Muidugi eeldab see regulaarset hambaarstil käimist. Näiteks juhul kui 16..18 aastane noor on käinud aastas kord hambaarstil, siis pikendatakse tema tasuta hambaravi 28nda eluaastani. Eeldusel, et ta jätkab regulaarselt hammaste kontrollimist. Selle ettepaneku mõte seisneks selles, et regulaarsel hooldusel hambad ei lagune ja parandamine on vähekulukas. Sellega väheneks ka katkistest hammastest tingitud muude tervisehädade (kõhu ja südamehaigused) hulk.
hambad on tervise üks alus taladest ja riik peaks toetama kõike mis on seotud tema kodanike tervisega ka hammaste probleemide lahendamisega, riik vajab terveid kodanike ni füüsiliselt kui vaimselt. [...] ]]> Eestis on laste ja noorte hambaravi tasuta, kuid seda võimalust võiks vabalt pikendada näiteks 25..30 eluaastani. Muidugi juhul, kui inimene ise hoolib oma (hammaste) tervisest. Ehk riiklik tervisekindlustus võiks maksta kinni 5..10 aastat peale täisikka jõudmist noorte hambaravi. Muidugi eeldab see regulaarset hambaarstil käimist. Näiteks juhul kui 16..18 aastane noor on käinud aastas kord hambaarstil, siis pikendatakse tema tasuta hambaravi 28nda eluaastani. Eeldusel, et ta jätkab regulaarselt hammaste kontrollimist. Selle ettepaneku mõte seisneks selles, et regulaarsel hooldusel hambad ei lagune ja parandamine on vähekulukas. Sellega väheneks ka katkistest hammastest tingitud muude tervisehädade (kõhu ja südamehaigused) hulk.
hambad on tervise üks alus taladest ja riik peaks toetama kõike mis on seotud tema kodanike tervisega ka hammaste probleemide lahendamisega, riik vajab terveid kodanike ni füüsiliselt kui vaimselt. ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1823 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1823#com Tue, 20 Apr 2010 11:05:04 +0000 Maiko Mõtsar tiik, kalad, õhutusauk, hapnik http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1823 Seadme idee oleks isereguleerivast toruküttekaablist tekitada ca 20cm läbimõõduga, veekogu keskmise jää paksuse pikkune, silindrjas (kujutage ette auto vedru) või koonjas spiraal ning tagada mingi penoplastist platvormiga (mille keskel on loomulikult küttekeha kohal ka auk sees) püsimine veepinna lähedal. Lisaks tuleks kindlasti tagada täiendav seadeldise veekindlus, et tagada nii enda kui kalade turvalisus. Kasutamisel oleks raudseks reegliks, et et kasutatatava veekogu juurde enne asja ei ole, kui seade ohutust kaugusest vooluvõrgust eemaldatud. Kasutamise ajal on ehk võimalik kasutamist lekkevoolukaitsmega veelgi ohutumaks muuta.   Samuti vajaks mõtlemist, et kui selline idee reaaliseerida, siis kas eesmärgipärast mõju suurendaks küttekehast spiraali ümber penoplastistist krae (silme ees on hetkel sellised 100mm lämimõõduga venttorude penost soojustused...), mis tagaks, et jääaugus soojeendatud vesi ei hakkaks ühest küljest jääauku suuremaks sulatama, kuid teisest küljest ei jahutataks seda jälle nii kiiresti maha...   Seadme patent mulle ;)
tegemist võiks olla mingi päästerõngaga mis on kaetud põrandakütte kaabliga mis siis ühendatakse vooluvõrku, selline lihtne asi [...] ]]> Seadme idee oleks isereguleerivast toruküttekaablist tekitada ca 20cm läbimõõduga, veekogu keskmise jää paksuse pikkune, silindrjas (kujutage ette auto vedru) või koonjas spiraal ning tagada mingi penoplastist platvormiga (mille keskel on loomulikult küttekeha kohal ka auk sees) püsimine veepinna lähedal. Lisaks tuleks kindlasti tagada täiendav seadeldise veekindlus, et tagada nii enda kui kalade turvalisus. Kasutamisel oleks raudseks reegliks, et et kasutatatava veekogu juurde enne asja ei ole, kui seade ohutust kaugusest vooluvõrgust eemaldatud. Kasutamise ajal on ehk võimalik kasutamist lekkevoolukaitsmega veelgi ohutumaks muuta.   Samuti vajaks mõtlemist, et kui selline idee reaaliseerida, siis kas eesmärgipärast mõju suurendaks küttekehast spiraali ümber penoplastistist krae (silme ees on hetkel sellised 100mm lämimõõduga venttorude penost soojustused...), mis tagaks, et jääaugus soojeendatud vesi ei hakkaks ühest küljest jääauku suuremaks sulatama, kuid teisest küljest ei jahutataks seda jälle nii kiiresti maha...   Seadme patent mulle ;)
tegemist võiks olla mingi päästerõngaga mis on kaetud põrandakütte kaabliga mis siis ühendatakse vooluvõrku, selline lihtne asi ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1821 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1821#com Sun, 18 Apr 2010 03:36:41 +0000 oliver konts http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1821 Toote allikas materjaliks on orgaaniline aine mida loodus loomulikult toodab ja on tootnud miljoneid aastaid. Kuid allikas aine pole oma naturaalses olekus kaua püsiv, annab seda püsivamaks muuta.
sa kavatsed taime massi kuivatada ja pressida ?? [...] ]]> Toote allikas materjaliks on orgaaniline aine mida loodus loomulikult toodab ja on tootnud miljoneid aastaid. Kuid allikas aine pole oma naturaalses olekus kaua püsiv, annab seda püsivamaks muuta.
sa kavatsed taime massi kuivatada ja pressida ?? ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1819 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1819#com Thu, 08 Apr 2010 22:05:04 +0000 Hegert Toomsoo 180kraadi, teler, http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1819 Ideeks oleks 180 kraadine telekas. Telekas näitaks 100% ulatuses pilti igast nurgast vaatajale, mitte et vaataja näeks küll pilti kuid sellest vaid mingit osa, mis ulatub vastava nurgani kus isik istub.
180 kraadi on vähevõitu. Uue ilmakorra kohaselt oleks täielikku ringvaadet tarvis http://www.youtube.com/EXOMATRlXTV#p/c/A815647DBE2EA170 [...] ]]> Ideeks oleks 180 kraadine telekas. Telekas näitaks 100% ulatuses pilti igast nurgast vaatajale, mitte et vaataja näeks küll pilti kuid sellest vaid mingit osa, mis ulatub vastava nurgani kus isik istub.
180 kraadi on vähevõitu. Uue ilmakorra kohaselt oleks täielikku ringvaadet tarvis http://www.youtube.com/EXOMATRlXTV#p/c/A815647DBE2EA170 ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1817 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1817#com Wed, 07 Apr 2010 18:11:47 +0000 Ragnar Sass http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1817 Selleks sobiksid 20cm pikkused ja 4-5mm paksused spets lahusega imbutatud puit pilpad.
paberiga süütamisel tekib probleeme kui puud mida süüdatakse on natuke niisked siis olen süütevedelikku kasutanud, kasutatakse männi vaigust läbi imbunud männikäbisid. [...] ]]> Selleks sobiksid 20cm pikkused ja 4-5mm paksused spets lahusega imbutatud puit pilpad.
paberiga süütamisel tekib probleeme kui puud mida süüdatakse on natuke niisked siis olen süütevedelikku kasutanud, kasutatakse männi vaigust läbi imbunud männikäbisid. ]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1814 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1814#com Wed, 31 Mar 2010 16:05:04 +0000 Rein Ets Maakondade arvu vähendamine, Keskkonnaminisreeriumi kaotamine http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1814   Eesti Vabariigi haldusjaotuse sidumine ainult valdade piiridega on „piiratud“ lähenemine eesti rahvale küllaltki olulisele küsimusele. Eestlane määratleb ennast esmalt maakondliku ja seejärel vallalis-regionaalse kuuluvuse järgi. Selles, et vene okupatsioonist „karvase käe“ suunamisel üle tulnud administratiivne jaotus on ebaotstarbekas, ei kahtle vist keegi. Pärimuskultuuriliselt on see lausa vägistamine. Sarnane tegevus toimus juba ka seoses Vabadussõja käigus lätlaste vastu toimunud „sõjaga“, mille tulemusena suur osa mulke arvati, küllaltki kunstlikult moodustatud, Valgamaa kodanikeks. Okupatsioonide käigus eesti maale asustatud migratsioon-kolonistide suurvene missioonliku mentaliteediga kogukonna efektiivsema toimimise huvides kujundati iseseisvuse taastumise ajal nn „Ida-Virumaa“ administratiivüksus. Sarnases sõiduvees muutusid Partei Rajoonikomiteede funktsionäärid kohalikeks „eesti elu“ edendajateks ning tekkisid  „rajoonmaakonnad“. Haldusreformi mõistlikumaks läbiviimiseks tuleks esmalt alustada kõrgematelt tasanditelt s.o. riigi maakondlikust jaotusest ja vabariigi valitsusasutustest. Seejärel muutuvad-ühinevad kohalikele maakonna tõmbekeskustele suundunud ühend-vallad, vallad ning ka täiesti elujõulised väikevallad, koos koolide ja vanadekodudega, loomuliku edenemis-soovi tulemustena, ilma välise surveta. Uute/taastatavate maakondade moodustamisel, mida saab teha administratiivsete otsustega, tuleb vältida kunstlike hiid-maakondade moodustamist (nn Kolme Oblasti sündroom). Valdade  haldussuutlikkuse tagab naabervaldade regionaalne ühistegevus, mida saab suunata maakondlikult tasandilt. Maakondlikul tasandil ühtse Virumaa taastamisega kaasneb Eesti riiklikule julgeolekule ja riigi edasisele arengule oluline positiivne mõju. Ida Virumaal vene administratiivse enklaavi, „impeeriumi“ taastamise sillapea, kaotamine on Eesti Vabariigile lausa elulise tähtsusega probleem, millega tuleb otsustavalt tegeleda.  Taastada tuleks ka Tartumaa ning Võrumaa ja Mulgimaa (Viljandimaa). Nendega liituksid Setumaa ning Räpina (Põlva), Otepää ja Helme kandi piirkonnad. Valga lähialad peaksid ka sobivalt nendega liituma, kui selgub Valgamaa kaotamise otstarbekus. Kesk-Eestis paikneks Suur-Järvamaa, kuhu võivad liituda näit. Adavere ja Võhma kandi vallad ning Rapla rajoon. Märjamaa ja Vigala alad pole kultuur-logistiliselt Järvamaaga seotud (kuuluvad Pärnu-, Lääne- või Harjumaa juurde). Saared võiks kuuluda ühtsesse Lääne- ja Saarte maakonda. Piiride joonistamise võiks jätta kohati täpsustamata määratledes need lõplikult koos tänapäeva logistikat arvestavalt uuenevate valdade kujunemisega. Riigieelarves tuleks tasapisi sisse viia maakondlik alljaotus. Veel käesoleval aastal, samaaegselt administratiivhalduse reformiga, on igati kohane ka riigi valitsusasutuste reformimine. Maakondi kureeriva Regionaalministri võiks tõsta asepeaministri staatusse. Metsandus ja põllumajandus on otstarbekas koondada ühisesse Maamajanduse Ministeeriumi. Jäätmemajandus kuulub loomuliku osana Majandusministeeriumi valdkonda. Riigieelarvele ja majandusele suurt koormust loov korrumpeerunud ametnikkonnaga Keskkonnaministeerium on otstarbekas täielikult likvideerida koondades ka suure osa tema allasutuste ametkonnast. Lisaks otsesele kulude kokkuhoiule kaasneks reformide tulemusena majanduse efektiivsuse tõus koos täiendavate tuludega ning üldise elukalliduse langus, peatuks ääremaastumine. Metsa-puidutööstus tõuseks riigi majanduses väärikale kohale, jäätmekäitluse kulud langeks. Tõuseb riigi majanduslik jätkusuutlikkus. Pärast maakondade ja valitsusasutuste ning ametnike hulka piirava  reformi läbiviimist kujuneks „tõeliseks finants-majanduslikuks vägitükiks“ järgnevate aastate riigieelarve kahjumisse viimine. Tulude laekumise alandamiseks kahanenud kulude tasemest madalamale, tuleks olulise astmeni tõsta maksukoormust või teha mõni muu majanduskasvu pidurdav otsus. Senises praktikas on sellise pidurina kasutusel utoopia valdkonda kuuluv „võimalus“ maksustamistega mõjutada maailma ja maakera kliimat. Need maksurahad, koos omavalitsuste ja riigi eelarvete täiendavate kulude ning ringiga tagasi jõudva Eurorahaga, suunatakse miljardiliste keskkonnainvesteeringutena rahvuslikku koguprodukti mittetekitavasse sfääri. Eesti majanduslikule edukusele mõjub see rahvusvahelise ehitustööstuse kasumihuvides toimuv  rahade korruptiivne raiskamine negatiivselt, selle juures jääb enam kui küsitavaks, milles seisneb  ja kui suur on saavutatav tulem.  
[...] ]]>   Eesti Vabariigi haldusjaotuse sidumine ainult valdade piiridega on „piiratud“ lähenemine eesti rahvale küllaltki olulisele küsimusele. Eestlane määratleb ennast esmalt maakondliku ja seejärel vallalis-regionaalse kuuluvuse järgi. Selles, et vene okupatsioonist „karvase käe“ suunamisel üle tulnud administratiivne jaotus on ebaotstarbekas, ei kahtle vist keegi. Pärimuskultuuriliselt on see lausa vägistamine. Sarnane tegevus toimus juba ka seoses Vabadussõja käigus lätlaste vastu toimunud „sõjaga“, mille tulemusena suur osa mulke arvati, küllaltki kunstlikult moodustatud, Valgamaa kodanikeks. Okupatsioonide käigus eesti maale asustatud migratsioon-kolonistide suurvene missioonliku mentaliteediga kogukonna efektiivsema toimimise huvides kujundati iseseisvuse taastumise ajal nn „Ida-Virumaa“ administratiivüksus. Sarnases sõiduvees muutusid Partei Rajoonikomiteede funktsionäärid kohalikeks „eesti elu“ edendajateks ning tekkisid  „rajoonmaakonnad“. Haldusreformi mõistlikumaks läbiviimiseks tuleks esmalt alustada kõrgematelt tasanditelt s.o. riigi maakondlikust jaotusest ja vabariigi valitsusasutustest. Seejärel muutuvad-ühinevad kohalikele maakonna tõmbekeskustele suundunud ühend-vallad, vallad ning ka täiesti elujõulised väikevallad, koos koolide ja vanadekodudega, loomuliku edenemis-soovi tulemustena, ilma välise surveta. Uute/taastatavate maakondade moodustamisel, mida saab teha administratiivsete otsustega, tuleb vältida kunstlike hiid-maakondade moodustamist (nn Kolme Oblasti sündroom). Valdade  haldussuutlikkuse tagab naabervaldade regionaalne ühistegevus, mida saab suunata maakondlikult tasandilt. Maakondlikul tasandil ühtse Virumaa taastamisega kaasneb Eesti riiklikule julgeolekule ja riigi edasisele arengule oluline positiivne mõju. Ida Virumaal vene administratiivse enklaavi, „impeeriumi“ taastamise sillapea, kaotamine on Eesti Vabariigile lausa elulise tähtsusega probleem, millega tuleb otsustavalt tegeleda.  Taastada tuleks ka Tartumaa ning Võrumaa ja Mulgimaa (Viljandimaa). Nendega liituksid Setumaa ning Räpina (Põlva), Otepää ja Helme kandi piirkonnad. Valga lähialad peaksid ka sobivalt nendega liituma, kui selgub Valgamaa kaotamise otstarbekus. Kesk-Eestis paikneks Suur-Järvamaa, kuhu võivad liituda näit. Adavere ja Võhma kandi vallad ning Rapla rajoon. Märjamaa ja Vigala alad pole kultuur-logistiliselt Järvamaaga seotud (kuuluvad Pärnu-, Lääne- või Harjumaa juurde). Saared võiks kuuluda ühtsesse Lääne- ja Saarte maakonda. Piiride joonistamise võiks jätta kohati täpsustamata määratledes need lõplikult koos tänapäeva logistikat arvestavalt uuenevate valdade kujunemisega. Riigieelarves tuleks tasapisi sisse viia maakondlik alljaotus. Veel käesoleval aastal, samaaegselt administratiivhalduse reformiga, on igati kohane ka riigi valitsusasutuste reformimine. Maakondi kureeriva Regionaalministri võiks tõsta asepeaministri staatusse. Metsandus ja põllumajandus on otstarbekas koondada ühisesse Maamajanduse Ministeeriumi. Jäätmemajandus kuulub loomuliku osana Majandusministeeriumi valdkonda. Riigieelarvele ja majandusele suurt koormust loov korrumpeerunud ametnikkonnaga Keskkonnaministeerium on otstarbekas täielikult likvideerida koondades ka suure osa tema allasutuste ametkonnast. Lisaks otsesele kulude kokkuhoiule kaasneks reformide tulemusena majanduse efektiivsuse tõus koos täiendavate tuludega ning üldise elukalliduse langus, peatuks ääremaastumine. Metsa-puidutööstus tõuseks riigi majanduses väärikale kohale, jäätmekäitluse kulud langeks. Tõuseb riigi majanduslik jätkusuutlikkus. Pärast maakondade ja valitsusasutuste ning ametnike hulka piirava  reformi läbiviimist kujuneks „tõeliseks finants-majanduslikuks vägitükiks“ järgnevate aastate riigieelarve kahjumisse viimine. Tulude laekumise alandamiseks kahanenud kulude tasemest madalamale, tuleks olulise astmeni tõsta maksukoormust või teha mõni muu majanduskasvu pidurdav otsus. Senises praktikas on sellise pidurina kasutusel utoopia valdkonda kuuluv „võimalus“ maksustamistega mõjutada maailma ja maakera kliimat. Need maksurahad, koos omavalitsuste ja riigi eelarvete täiendavate kulude ning ringiga tagasi jõudva Eurorahaga, suunatakse miljardiliste keskkonnainvesteeringutena rahvuslikku koguprodukti mittetekitavasse sfääri. Eesti majanduslikule edukusele mõjub see rahvusvahelise ehitustööstuse kasumihuvides toimuv  rahade korruptiivne raiskamine negatiivselt, selle juures jääb enam kui küsitavaks, milles seisneb  ja kui suur on saavutatav tulem.  
]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1813 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1813#com Tue, 30 Mar 2010 22:11:19 +0000 ANTS GROSS http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1813 Rämpstoodete tootmine on ju eesmärk omaette, nii saab suur osa seltskonnast piisavalt nüristavat tööd, et mõtlemise aega ei oleks. Teine osa mõtleb, kuidas sellest rämpsust vabaneda ja toodab selleks energiat. Kestvus- ehk kvaliteetkaupade tootmise korral saaks ju mõlemil tegevus otsa.
[...] ]]> Rämpstoodete tootmine on ju eesmärk omaette, nii saab suur osa seltskonnast piisavalt nüristavat tööd, et mõtlemise aega ei oleks. Teine osa mõtleb, kuidas sellest rämpsust vabaneda ja toodab selleks energiat. Kestvus- ehk kvaliteetkaupade tootmise korral saaks ju mõlemil tegevus otsa.
]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1812 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1812#com Tue, 30 Mar 2010 12:20:43 +0000 sõber siil http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1812
[...] ]]>
]]> http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1809 http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1809#com Thu, 25 Mar 2010 14:05:04 +0000 Hirss-Mann-A Mobiiltelefon, http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1809 Üks võimalus oleks kui mobla seadistada kuidagi nii(lisaviguriga/lülitiga mis avaks ust)ja paigaldada fonoluku asemele või fonoluku sisse, et mobla  reageeriks teatud(maja elanike moblade helistamise peale) vastamatta kõnedele koridoriukse luku avamisega. süsteemi saaks kasutada ka autode puhul,signalisatsioonis. Eeldab,et kellegil on tehnilist taipu,et mobla nii seadistada,et saaks lukulülitina kasutada.Arvan,et vanemat tüüpi moblat on mõtekam kasutada(trepikaja ustel),et kui keegi peaks soovima sealt mobla välja urgitseda ,et lombardi viia :)  .
Võib jätta korteri tel-numbri (kes peab vajalikuks) ,saab kuidagi seadistada ka nii,et vajutades korteri nr. teeb mobla-fonolukk vastamatta/või siis tavalise kõne, korteri omanikule , Aga samas kisub asi liiga tehniliseks. Üks probleem võib veel sellise mobla-fonolukuga esile kerkida,et kui midagi juhtub mobiilileviga/sidega,siis on koridori saamisega raskussed, et selles mõttes on kasutusel olev fonolukk parem/autonoomsem(et ei ole sõltuv mobiilist). Aga mobil-lülitust/lukustust saab mujal ka kasutada. [...] ]]> Üks võimalus oleks kui mobla seadistada kuidagi nii(lisaviguriga/lülitiga mis avaks ust)ja paigaldada fonoluku asemele või fonoluku sisse, et mobla  reageeriks teatud(maja elanike moblade helistamise peale) vastamatta kõnedele koridoriukse luku avamisega. süsteemi saaks kasutada ka autode puhul,signalisatsioonis. Eeldab,et kellegil on tehnilist taipu,et mobla nii seadistada,et saaks lukulülitina kasutada.Arvan,et vanemat tüüpi moblat on mõtekam kasutada(trepikaja ustel),et kui keegi peaks soovima sealt mobla välja urgitseda ,et lombardi viia :)  .
Võib jätta korteri tel-numbri (kes peab vajalikuks) ,saab kuidagi seadistada ka nii,et vajutades korteri nr. teeb mobla-fonolukk vastamatta/või siis tavalise kõne, korteri omanikule , Aga samas kisub asi liiga tehniliseks. Üks probleem võib veel sellise mobla-fonolukuga esile kerkida,et kui midagi juhtub mobiilileviga/sidega,siis on koridori saamisega raskussed, et selles mõttes on kasutusel olev fonolukk parem/autonoomsem(et ei ole sõltuv mobiilist). Aga mobil-lülitust/lukustust saab mujal ka kasutada. ]]>