Tulemused otsingusõnale "kultuur"

Muuseumi roll Sinu elus

Mis rolli mängib Sinu elus muuseum? Konverentsil kohtuvad riik, kohalik omavalitsus, ettevõtlus, erinevad auditooriumid, eramuuseumid ja muuseumitöötajad, et vaadelda koostöö perspektiive ning potentsiaalseid arenguvõimalusi ja ootusi.

Konverentsile kutsute hulgas on Marju Reismaa (Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik), Katriin Fisch-Uibopuu (Tartu Linnavalituse kultuuriosakonna juhataja), Aile Heidmets (Eesti Vabaõhumuuseumi kuraator), Heigo Sahk (Vene muuseumi projektijuht), Indrek Kaing (Kaubamärk gong.ee omanik), Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor).

Tule kohale või vaata konverentsi ülekannet veebis ja osale arutelus!

Konveretnsi ülekannet on võimalik vaadata veebi vahendusel aadressil: www.erm.ee/tee

Veebivahendusel konverentsi vaatajatel on võimalik esitada osalejatele küsimusi aadressil: agnes.aljas(at)erm.ee

Lõppesid välitööd Tääksi külas ja selle ümbruses

30. juunil läksid ERMi välitöölised Tääksi külla, et teha veidi välitööd. Tänaseks on Tääksi külast tagasi tuldud koos sealt ja küla ümbruses dokumenteeritud kaasaja argielu materjalidega: intervjueeriti üle 60 inimese, koguti üle 20 gigabaidi fotosid, video- ja helimaterjali.

Eesti maaelus viimastel aastakümnetel toimunud suured muutused ja murrangud on sundinud inimesi ümber korraldama oma majapidamist ja elatusalasid, kohanema turu ootustega ning läbi mõtlema eelistusi ja ootusi maaelu suhtes. Uurijad võeti Tääksis, Üldes, Kuhjaveres ja Kureveres ning teistes ümbruskaudsetes külades lahkelt vastu ning inimesed arutlesid meeleldi maaelu olukorra üle. Eestimaa külad ja inimesed ei ole ühetaolised, nii leiab palju erinevaid arvamusi ja seisukohti. Kõigile, kellega välitöödel vesteldi, oli ühine oma elukeskkonna ja pere väärtustamine.

Välitöödel osalesid Tallinna Ülikooli antropoloogia-, Tartu Ülikooli folkloristika- ja Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti- ja kultuuriantropoloogia tudengid koos muuseumitöötajatega.

ERM korraldab välitöid erinevates regioonides igal aastal. Samades Viljandimaa külades käidi viimati suurematel välitöödel 1979. aastal. Kogutud materjalid on avatud uurijatele ERMi arhiivis ja kogudes edasiseks uurimiseks ja analüüsimiseks.

Välitöölised ongi teel

Ja teel nad ongi, koos diktofonide, fotoaparaatide, pastaka ja paberi ning rahvusmustriga sülearvutiga!

Täna alustas Eesti Rahva Muuseum välitöid Suure-Jaani valla idaosas, et dokumenteerida Eesti maaelulaadi tänapäeval ning uurida, millised muudatused on argielus paarikümne viimase aasta jooksul toimunud. Välitööd kestavad nädal aega.

Eesti maaelus on viimastel aastakümnetel toimunud suuri muutusi ja murranguid, mis on sundinud inimesi ümber korraldama oma majapidamist ja elatusalasid, kohanema turu ootustega ning läbi mõtlema eelistusi ja ootusi maaelu suhtes.

Igal aastal korraldab ERM välitöid erinevates regioonides. Suure-Jaani vallas käidi viimati 1979. aastal, mil toimus Viljandimaa argielu uuring. Seekordsetel välitöödel uuritakse, kuidas on ühinemine Euroopa Liiduga, ühine põllumajanduspoliitika ning struktuurfondide rahastus mõjutanud Eesti maaelu ning kogutakse väärtusliku materjali sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside uurimiseks.

Projektis osalevad lisaks Eesti Rahva Muuseumi töötajatele ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

ERMi välitööd toimuvad sel suvel veel Karulas, Raadi piirkonnas ja Laulu- ja Tantsupeol.

Kui Sina tahad ka kogusid täiendada, siis uuri oma võimalusi www.erm.ee/kirjasaatjad või www.eestihetked.ee.

Vaata videot Triibulised pärimust korjama! esitlusest

Triibulised pärimust korjama!

Täna tutvustab Eesti Rahva Muuseum seda, kuidas muuseum oma välitööd, kogude säilitamist ja levitamist/tutvustamist vastavalt tehnoloogia arenguga kaasajastab.

Põhimõtteliselt pärimuse kogumine ju ei muutu - välitöödel käiakse ikka inimese juurest inimeseni ja küsitakse nende igapäevaelu kohta. Samas kui varem kirjutati see kogumispäevikusse, siis tänapäeval on lisandunud diktofonid, ajaveebid (kasvõi: jalgsieestimaal.blogspot.com), videokaamerad jne.

Samuti kasutab muuseum oma kogude tutvustamiseks uut meediat järjest aktiivsemalt, ERM kasutab nt mikroblogi Twitter (kasutaja memoryfield), on sotsiaalses võrgustikus Facebook ja laiemalt kasutatakse virtuaalnäitusi (nt ka Second Life keskkonnas).

Samas ei saa unustada, et muuseum ju tegelikult säilitab muutusi ajas, ehk innovaatilisi lahendusi, kuidas magasinipulgast on mälupulk saanud, kuidas ühed töövõtted asenduvad teistega.

Nii võib tõesti öelda, et Eesti Rahva Muuseum on meie kõigi mälupank.

Kui Sa tahad ka panustada meie mälupanka, siis selleks on mitmeid võimalusi:

Nt saata oma mälestusi - www.erm.ee/kirjasaatjad
või pilt ühest Eesti hetkest - www.eestihetked.ee

Uudendused kõhu kaudu

Varahavas ütles, et aramstus käib ikka kõhu kaudu. Kas sama lauset võiksime kohandada ka uuendustele? Uuendused käivad ikka kõhu kaudu?

Maikuus toimunud Parima Pala 2009 võistlusel just suu kaudu kõhtu minevate uuenduste vahel mõõtu võetigi.

Osalejaid oli nii palju, et teistjatel tuli raskusi kõige pakutuga end kurssi viia; ka uuenduslike suupistete seast parima välja selgitamine ei olnud lihtne, kuna iga toode paistis ilma erilisusega.

Võitjaks kuulutati Soome-eesti ühisprojekt:

Tavatult avameelsed noored võitsid raadiokuulajate südamed

Avalik-õiguslik raadio ei kuulu ilmselt noorte nn digitaalpärismaalaste väljavalituimate meediumite hulka. Oskuslikult ja innovaatiliselt tegutsedes saab seda ometi muuta.

Nad ei ole ajakirjanikud. Nad on noored. Nad ei hoia poliitiliselt korrektset joont. Ometi töötavad nad väga edukalt Rootsi avalik-õiguslikus ringhäälingus. Innovaatilise raadio loomise tagamaadest kõnelesid toimetajad Ehsan Noroozi ja Susanne Fatah.