Artiklid

Kuidas ülikool saaks paremini ühiskonda teenida

Ühiskonnas on õigustatult levimas kriitika, et reaalses töökeskkonnas tegutsemiseks valmistab kõrgkool noori inimesi ette puudulikult. Ka noored ise tajuvad valulikult seda, et ülikoolidiplomiga ellu astudes nõutakse neilt sageli hoopis muud kui see, mida ülikool on kaasa andnud.
Mida saaks ülikool teha teisiti ja paremini? Kõrgkooli funktsiooniks on anda kõrgharidust. Kutsekooli missiooniks on ette valmistada noori kutseks, kultiveerides vajalikke oskusi. Ülikoolid kutseid ei anna.

Märtsi HEI fookuses eksport, Inseneerias eesti leiduritest USAs

Innovatsiooniajakirja HEI märtsinumbri peateemaks on Eesti eksport. Juttu tuleb nii sellest, mida praegu välisturgudele müüakse, kui ka sellest, mida tulevikus võiks eksportida. Tootmise, tehnika ning inseneriasjanduse ajakirja Inseneeria märtsinumbri fookuslugu on eesti vendade Kaur ja Kaspar Kallase tööst USA firmas Silicon Imaging. Nad aitasid välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti salvestavat videokaamerat, mille on omandanud ka "Avatari" autor James Cameron.

Miks ettevõtetes innovatsioon edeneda ei taha?

Öeldakse, et organisatsioon on oma tippjuhi nägu. Nii sõltubki tippjuhi hoiakutest, tema teadmistest ja oskustest, kuidas ettevõttes innovatsiooni suhtutakse ja milliseid edusamme tehakse. Sõnades on kõik juhid innovatiivsed, kui asi aga jõuab tegudeni, siis pole sageli midagi ette näidata.

Arvi Tavast — mees keset keele- ja teenetemärke

Arvi Tavast on renessansiinimene 21. sajandil. Tema südames on ruumi nii ärile, teadusele kui ka kultuurile. Arvi Tavasti perekonnanime tuntus pärineb kuulsast juveelifirmast, mille ajalugu ulatub esimese Eesti vabariigi aega. Kuid Tavasti firma on valmistanud olulise osa ka praeguse vabariigi teenetemärkidest.

Edukas innovatsioon nõuab korralikku projektiplaani

Nii innovatsioonitoetuse taotlemiseks kui ka eduka uuendusprojekti elluviimiseks on vajalik koostada projektiplaan, et hea äriidee ei jääks vaid mõttevälgatuseks.

Alustuseks tuleks kirja panna ettevõtte lühitutvustus ning tegevusharu lühiülevaade, siis aga probleemi lühikirjeldus. Probleemiks on antud kontekstis olukord, kus ettevõttel veel puudub lahendus oodatava eesmärgi saavutamiseks. Selle kirjeldamiseks tuleks vastata küsimusele: millist infot vajan eduka äri tegemiseks?

Kunsti täis elu

Hoolimata majandussurutisest pakatab suurettevõtjast kunstikoguja Enn Kunila andmisrõõmust. Viimati otsustas ta kinkida igale Eesti kooliraamatukogule tema maalikogu tutvustava raamatu.

EL 2020 – mis asi see on?

Euroopa Liidu juhid teatasid 2000. aasta märtsis, et nad on heaks kiitnud programmi, mille järgi ehitatakse Euroopast «maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem infoühiskond aastaks 2010».
Juba kuu aega hiljem räägiti Helsingis anekdooti, et ELi peahoone koridorides liikuvat õudne kuulujutt: eesmärgi saavutamine võib pool aastat edasi lükkuda.

Epp Vodja: õpilasfirmad on populaarsed üle Eesti

Õpilasfirmade laada korraldaja Epp Vodja sõnul on õpilasfirmad saavutanud populaarsuse üle Eesti.

Kuidas mõtetest maja ehitada?

Arhitektuuri välkloengud on saanud kolme aastaga ülimenukaks. Teiste erialade inimesed ja publik räägivad neil, kuidas majad meid mõjutavad ning milline peaks olema arhitektuur ja ruum selle ümber.

Eesti ülikool, ­ innovaatiline ülikool

Maailmas, mida tormiliselt kujundavad tehnika ja tehno­loogia, on võimalus tõeliselt vabaks jääda vaid rahvastel, kes neid loovad ja valdavad, kirjutab TTÜ rektor Peep Sürje. Tundub, et meil oli tegelikult kriisiaastaid hädasti vaja, raputamaks igapäevasest stagneerunud rahulolust välja kogu ühiskonda. Petlikuks võib osutuda ka ülemäärane lootus euro tervistavale väele.
Vastupidi, meil tuleb sihipäraselt teha arendustööd ja mitte unistada peatselt saabuvast külluseriigist. Mille arvel peaksime siis tõstma oma riigi arenguvõtmeks olevat ekspordimahtu? Me pole Vahemere-äärne riik, kus turistide voog on garanteeritud, ja allhanke korras kellelegi lõpmatult nipleid stantsides me jõukust samuti ei näe.