Artiklid

Arvi Tavast — mees keset keele- ja teenetemärke

Arvi Tavast on renessansiinimene 21. sajandil. Tema südames on ruumi nii ärile, teadusele kui ka kultuurile. Arvi Tavasti perekonnanime tuntus pärineb kuulsast juveelifirmast, mille ajalugu ulatub esimese Eesti vabariigi aega. Kuid Tavasti firma on valmistanud olulise osa ka praeguse vabariigi teenetemärkidest.

Edukas innovatsioon nõuab korralikku projektiplaani

Nii innovatsioonitoetuse taotlemiseks kui ka eduka uuendusprojekti elluviimiseks on vajalik koostada projektiplaan, et hea äriidee ei jääks vaid mõttevälgatuseks.

Alustuseks tuleks kirja panna ettevõtte lühitutvustus ning tegevusharu lühiülevaade, siis aga probleemi lühikirjeldus. Probleemiks on antud kontekstis olukord, kus ettevõttel veel puudub lahendus oodatava eesmärgi saavutamiseks. Selle kirjeldamiseks tuleks vastata küsimusele: millist infot vajan eduka äri tegemiseks?

Kunsti täis elu

Hoolimata majandussurutisest pakatab suurettevõtjast kunstikoguja Enn Kunila andmisrõõmust. Viimati otsustas ta kinkida igale Eesti kooliraamatukogule tema maalikogu tutvustava raamatu.

EL 2020 – mis asi see on?

Euroopa Liidu juhid teatasid 2000. aasta märtsis, et nad on heaks kiitnud programmi, mille järgi ehitatakse Euroopast «maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem infoühiskond aastaks 2010».
Juba kuu aega hiljem räägiti Helsingis anekdooti, et ELi peahoone koridorides liikuvat õudne kuulujutt: eesmärgi saavutamine võib pool aastat edasi lükkuda.

Epp Vodja: õpilasfirmad on populaarsed üle Eesti

Õpilasfirmade laada korraldaja Epp Vodja sõnul on õpilasfirmad saavutanud populaarsuse üle Eesti.

Kuidas mõtetest maja ehitada?

Arhitektuuri välkloengud on saanud kolme aastaga ülimenukaks. Teiste erialade inimesed ja publik räägivad neil, kuidas majad meid mõjutavad ning milline peaks olema arhitektuur ja ruum selle ümber.

Eesti ülikool, ­ innovaatiline ülikool

Maailmas, mida tormiliselt kujundavad tehnika ja tehno­loogia, on võimalus tõeliselt vabaks jääda vaid rahvastel, kes neid loovad ja valdavad, kirjutab TTÜ rektor Peep Sürje. Tundub, et meil oli tegelikult kriisiaastaid hädasti vaja, raputamaks igapäevasest stagneerunud rahulolust välja kogu ühiskonda. Petlikuks võib osutuda ka ülemäärane lootus euro tervistavale väele.
Vastupidi, meil tuleb sihipäraselt teha arendustööd ja mitte unistada peatselt saabuvast külluseriigist. Mille arvel peaksime siis tõstma oma riigi arenguvõtmeks olevat ekspordimahtu? Me pole Vahemere-äärne riik, kus turistide voog on garanteeritud, ja allhanke korras kellelegi lõpmatult nipleid stantsides me jõukust samuti ei näe.

Teaduspreemiad jäid alles

Mullu novembris tekkis oht, et riigi teaduspreemiate summad langevad terava kärpekirve ohvriks. Plaan oli anda välja vaid üks teaduspreemia üheteistkümne asemel ning näiteks elutööpreemiateks taheti eraldada poole vähem kui varem ehk vaid 600 000 krooni. Akadeemikud sellega ei nõustunud ning näiteks akadeemik Jüri Engelbrecht teatas, et kärpimise otsus tähendaks teadusväärtuste lammutamist ja selget signaali Eesti üldsusele: Eesti riik ei väärtusta teadmisi ega tarkust. Teadlastele tähendaks selline otsus märki sellest, et riik ei tunnusta teadlasi. Preemiad lubati seepeale puutumata jätta.

GASELL: Kes toob gasellile võimsa kasvu?

Ettevõtluses tähendab gasell edukat kiirelt kasvavat ettevõtet, mis tegutseb Eesti kapitalil ning annab tööd umbes paarikümnele inimesele.

Väikeinvestorid, olge valvsad!

Tänasest võtab Tallinna börs kasutusele uue kauplemissüsteemi, väärtpaberikauplemise tipptehnoloogia, mis nii kiiruse kui võimsuse poolest senisest palju parem. Kuna NASDAQ OMXi USA turgudel kasutatakse sama süsteemi, võiks siinsete kauplejate ring tulevikus oluliselt laieneda.
 Rohkem kauplejaid tähendab rohkem raha ja loodetavasti ka hinnatõusu.
Süsteemivahetus tuletab meelde kaheksa aasta taguse loo, kui Tallinna börs võttis kasutusele HEXi süsteemi ning 15-protsendilise hinnalimiidi.